Hirmud, foobiad ja ärevushood
Väga paljude klientide puhul on tegemist just hirmude, foobiate ja ärevushoogudega. Neil on tugevad ja irratsionaalsed hirmud millegi sellise suhtes, mis kujutab endast tegelikkuses väga väikest või olematut ohtu. Tegemist ei pruugigi olla tegeliku ohuga, kuid alateadvus reageerib sellele, mida ta tegelikuks peab. Juhul kui alateadvus arvab, et esineb mingi oht, siis see kasutab hirmu inimese kaitsmiseks selle “ohu” eest. Ohuallikas ei pruugi suurema osa inimeste jaoks mingi probleem olla ja isegi hirmu käes kannatav inimene saab aru, et see ei ole loogiline, kuid hirmu tundmise hetkel on kõik inimese peas vägagi reaalne. Hirmu kasvades võib sellest saada paanikahoog.
Enamasti kaasneb selliste hirmudega järgmist:
• Hirmud takistavad täisväärtusliku elu elamist.
• Inimesed, kellel neid hirme pole, ei saa sellest aru.
• Need, kes asjast aru ei saa, võivad selle peale naerda.
• Neid hirme üritatakse teiste inimeste eest peita.
Tegelikult on väga hämmastav, milliseid hirme inimestel on:
• lendamine,
• kõrgus,
• hambaarsti juurde minemine,
• eksamid, ka liikluseksam,
• auto juhtimine.
Paljud kliendid on öelnud, et nende hirmud kontrollivad nende elu, kuid nende sooviks on saada just hirmud kontrolli alla, et normaalset elu edasi elada. Hirmu asemel soovivad nad tunda ennast uuesti turvaliselt.
Sotsiaalsed foobiad
On olemas mitmeid sotsiaalseid foobiaid. Nende taga ei ole alateadvuse poolt tajutud füüsiline hädaoht, vaid psühholoogiline oht ja tavaliselt kaasneb hirmuga häbitunne. Paljudel juhtudel nad leiavad, et neid mõistetakse liiga kergelt hukka. Sageli muretsevad nad selle pärast, mida teised neist mõelda võivad. Kõik sõltub sellest, mida inimene ise tõeks peab. Sotsiaalsete foobiate allakuuluvad näiteks:
• avalikkuse kõnelemine või esinemine,
• rühmas esinemine,
• võõraste inimestega suhtlemine,
• teiste juuresolekul joomine või söömine,
• bussi, trammi või rongiga sõitmine.
•
Sageli võib selline hirm väljenduda läbi punastamise või enesekindluse puudumise.
On hämmastav kui palju on inimesi, kes kardavad avalikkuse ees kõnelemist ja teeks ükskõik mida, et seda vältida. Isegi mõte esinemisest või grupi ees kõnelemisest või esimest korda kliendiga suhtlemisest võib panna neil peopesad higistama, tekitada iiveldust või pärssida nende mõtlemisvõimet, nii et nad ei tea, mida öelda ja kuidas vastata. Üks meetod, mida ma taoliste klientide puhul kasutan on õpetada neile , et on täiesti võimatu olla üheaegselt nii stressis kui lõdvestunud. Avalikkuse ees esinemine hakkab hüpnoteraapia tulemusel seostuma sisemise rahu ja selge mõtlemisega ja hirmutunne kaob.
Aastate jooksul õpib inimene teatud viisil reageerima asjadele, mida alateadvus ohuna tuvastab, püüdes antud “ohtu” vältida. Teisisõnu, muutub nende hirmudest tekkinud käitumine harjumuseks, millekski, mida teevad ilma sellele pikemalt mõtlemata ja mis võib asjatult piirata nende elu.
Hea uudis on see, et kõiki harjumusi on võimalik muuta ja asendada neid teistsuguse käitumismalliga. Mõnikord tähendab see oma “hirmu” kohta käivate uskumuste muutmist, andes situatsioonile teistsuguse tõlgenduse. Mõnikord võib see tähendada meie “hirmust” põhjustatud reaktsiooni muutmist, asendades selle teise, elutervema reakstsiooniga näit.rahulikkusega. Kuid kuna “hirm” ja “hirmu tunnetus” tulevad meie alateadvusest, mis juhib meie instinktiivseid reaktsioone, siis on loogiline, et hirmude poolt vallandatavate reaktsioonidega tegelemiseks tuleb otse alateadvusega suhelda. Hüpnoteraapia just seda teebki ja seetõttu on see ka antud juhul nii edukas.
Ärevus
Ärevuse all mõistetakse tavaliselt ülevõimendatud muretsemist ja pidevat rahutuse tunnet. Enamikul klientidel esineb see tavaliselt taustprobleemina, mis on aga tunnetatav kogu aeg. Mida rohkem nad muretsevad, seda rohkem näib neil olevat põhjust muretsemiseks – ja seega seda rohkem nad muretsevad. Mõned kliendid ütlevad, et tegelikult ei ole tuvastatavat põhjust muretsemiseks aga siiski tajuvad nad seda häirivat rahutuse tunnet, et kohe-kohe juhtub midagi halba. Hüpnoteraapia käigus kliendi enesekindlus ja positiivsem ellusuhtumine suurenevad, ja klient tunneb, et ta suudab erinevate olukordadega hästi toime tulla.
Pidage meeles: Hüpnoteraapia on täiendteraapia ja seda kasutatakse koostöös teie raviarstiga. Seepärast, kui on alust arvata, et teie terviseprobleem on seotud teise teid vaevava murega, siis peab teil olema oma arstilt tõend, millel on kirjas luba hüpnoteraapia kasutamiseks.
Keel: Kõik seansid toimuvad inglise keeles.
Hüpnoteraapiaseansi broneerimiseks helistage +372 53038068 või saatke e-kiri aadressil info@hypnoterapeut.ee – palun ainult inglise keeles.