Terviklik lähenemine

Esimene kokkupuude homöopaatiaga

Homöopaatia vaatleb inimest kui tervikut. Ei tegeleta mitte haiguse vaid inimesega. See tähendab, et ühe ja sama haiguse puhul antakse erinevatele inimestele erinevat ainet. Homöopaatia on seisukohal, et sümptomid on haigust (immuunsüsteemi nõrkust) iseloomustav märk, mitte haigus ise.

Enne esimest konsultatsiooni oleks hea, kui klient jälgiks oma keha mõnda aega ja paneks tähele, millal toimub sümptomite ägenemine – millisel päevaajal, millisel aastaajal, millise ilmaga, kas sõltuvalt mingitest teistest teguritest – teatud toiduainetest, temperatuurist jne. Tuleks ka sümptomi, nt valu puhul tähele panna, millise iseloomuga valu on (torkiv, tuim, pulseeriv, pigistav jne) ja mis valu leevendab või ägedamaks teeb, kas valu on ühes kohas või liigub jne.

 

Tervikpildi saamiseks esitab homöopaat küsimusi töö- ja elutingimuste, vanemate tervise, lapsepõlves põetud haiguste, traumade, üleelamiste, võetud tavarohtude, söögi- ja joogieelistuste, harjumuste, iseloomu ja emotsionaalse seisundi kohta. Lisaks küsitleb homöopaat üksikajalikult klienti tema põhikaebuse osas ja võtab arvesse ka teisi füüsilisi sümptomeid.

Seega on info, mida homöopaat kliendilt saada tahab, ulatuslik. Küsimused võivad mõnikord tunduda asjakohatud, kuid tegelikult võivad olla määrava tähtsusega õige aine valikul. Homöopaatiline lähenemine probleeminlei toimub “sarnane ravib sarnast” printsiibil, st aine, mis suuremas koguses sissevõetuna võib tervel inimesel põhjustada mingite kindlate sümptomitega haiguspildi, leevendab üliväikese koguse manustamisel samasuguse haiguspildiga inimese probleeme. Selleks, et see kõige sarnasem aine – simillimum – leida, ongi vaja klienti väga põhjalikult küsitleda.,

 

Kogu info, mida klient homöopaadile avaldab, on konfidentsiaalne.