Buteiko meetod

Prof Konstantin Buteyko teooria tugineb väitele, et krooniline hüperventilatsioon (ülehingamine – hingatakse sisse rohkem õhku kui keha vajab) põhjustab organismis liiga madalat CO2 taset, mis on astma üheks põhjuseks. Süsihappegaas ei ole ainult heitgaas. Terve inimese kopsu alveoolid sisaldavad ca 5-6,5% CO2. Kui CO2 tase langeb 4-3%-ni, siis mõjutab see kõiki keha funktsioone ja tulemuseks on tõsised haigused. Süsihappegaasi tase alla 3% tähendab aga surma.

 

Prof Buteyko seostas ülehingamisega ligi 150 haigust. Oma uuringute tulemusena leidis prof Buteyko, et paljud inimesed hingavad üle ja ta nimetas seda “varjatud hüperventilatsiooniks” – norskamine, haigutamine, ohkamine, suu lahti hingamine, pidev rääkimine jne. Eriti ilmne on hüperventilatsioon astma puhul. Astmaatikud hingavad liiga palju. Astmaatikute hingamine on raske ja kiire ja tavaliselt läbi suu. Astmahoo ajal võib sissehingatava õhu kogus ulatuda kuni 20 l/min (terve inimene hingab 3-5 l/min). Prof. Buteyko leidis, et astma on tegelikult organismi kaitsereaktsioon, takistamaks CO2 taseme langemist kriitilise piirini.

 

 

Miks on süsihappegaas nii oluline?

 

Me kõik teame, et inimene vajab eluks hapnikku. Normaalse hingamise korral on veres hapnikku 98%. Hingates rohkem, ei suuda me seda taset kuidagimoodi tõsta. Küll aga suudame hingates liiga palju ja liiga tihti anda organismist ära eluks vajalikku CO2, tänu millele toimub:

 

  • Kudede varustamine hapnikuga – Hapnikku transpordivad kehas hemoglobiinimolekulid. Hapniku vabanemine kudedesse aga sõltub CO2 tasemest organismis. Mida madalam on CO2 tase st. mida sügavamalt, raskemalt ja sagedamalt hingatakse, seda tugevam on side hapniku- ja hemoglobiinimolekuli vahel ja koed, eelkõige aju, jäävad hapnikunälga (krooniline väsimus, kontsentratsioonihäired jne). Astmahoo ajal ahmib inimene õhku, tal on lämbumistunne, mida hüperventilatsioon aga ei leevenda. Seda tuntakse Verigo-Bohri efektina ja lühidalt tähendab see, et mida rohkem te hingate, seda vähem koed hapnikku saavad.

 

  • Veresoonte ja hingamisteede laiendamine – süsihappegaasi madal tase tekitab silelihaskoe spasme – veresoonte ja hingamisteede ahenemise. Tulemuseks on hingamisraskused, veresoonkonna haigused (sh külmad jäsemed) ja krooniline väsimus (aju ei saa piisavalt hapnikku).

 

  • Säilitab vajaliku pH taseme – krooniline hüperventilatsioon ja sellest tulenev madal CO2 tase organismis tekitab “respiratoorset alkaloosi”, mida keha kompenseerib piimhapet tootes.

 

  • Tagab neerupealsete normaalse funktsioneerimise – kortikosteroidid on neerupealsete poolt toodetud hormoonid. Hüperventilatsiooni korral häirub neerupealsete töö ja nad ei tooda piisavalt kortikosteroide. Kui hingamine normaliseerub, siis neerupealsed hakkavad jälle tööle ja vajadus sünteetiliste steroidide järele kaob.

 

  • Kontrollib lima ja röga teket – limal on oluline osa keha kaitsemehhanismides – ta püüab kinni võõrkehad ja deaktiveerib need enne kopsu jõudmist. Kui CO2 tase on madal, siis toodab keha liiga palju lima, see aga blokeerib hingamisteid ja raskendab hingamist.

 

 

 

Hüperventilatsiooni põhjused:

 

  • valed harjumused – millegipärast on kujunenud välja legend, et kasulik on kopse “ventileerida” suurelt ja sügavalt sisse hingates.
  • ebaõige toitumine – eelkõige liigsöömine
  • stress – stress kiirendab hingamissagedust ja – sügavust. See omakorda mõjutab aju teatud piirkondi ja tulemuseks on ärevushäired ja paanikahood.
  • vähene füüsiline aktiivsus
  • umbsed ja palavad ruumid

 

 

Hüperventilatsiooni sümptomid:

 

  • hingamisteed – vilinal hingamine, õhupuudus, köhimine, pigistav tunne rinnus, sagedane haigutamine ja ohkamine, norskamine
  • närvisüsteem – pearinglus, nõrk kontsentratsioonivõime, jäsemete suremine, sipelgate tunne jäsemetes, peavalud
  • südame-veresoonkond – valu rinnas, kiire pulss, rütmihäired
  • meel – ärevus, pinge, depressioon, stress
  • üldsümptomid – suu kuivamine, väsimus, voodimärgamine või sagenenud WC-s käimine öösel, kõhukinnisus või –lahtisus, üldine nõrkus ja krooniline väsimus.