Konstantin Buteiko

Kostantin Buteiko sündis 1923a. Ukrainas. Ta lõpetas 1952a. Moskva I Meditsiiniinstituudi ja residentuuri ajal oli üheks ta ülesandeks jälgida kriitiliselt haigeid ja surijaid. Mitmed asjaolud aitasid Buteikol avastada seose hingamise ja tervisliku seisundi vahel. Ainult visuaalse jälgimise teel oskas ta tunni täpsusega ennustada, millal patsient sureb – patsiendi seisundi halvenedes muutus hingamine sügavamaks.

Buteiko ise kannatas tol ajal kõrgvererõhutõve all ja vaatamata erinevatele ravimitele, ta seisund ainult halvenes. Mõeldes tagasi residentuuriajal kogetule tuli ta mõttele, et ehk on probleemiks liigne hingamine (hüperventilatsioon). Ta vähendas sissehingatava õhu kogust ja peagi leevendusid peavalu ja valu parema neeru piirkonnas. Et kontrollida oma oletusi, tegi ta paar sügavat hingetõmmet ja nii peavalu kui ka valu neeru piirkonnas tulid tagasi. Seega oli ta teinud avastuse, et hingamine, mis on nii hädavajalik eluks, võib olla ka haiguste põhjustaja. Aastaga ravis ta end terveks.

 

Pärast kiitusega lõpetamist jäi ta juhatama sama instituudi funktsionaalse diagnostika laborit, kus ta pühendus hingamisprobleemide uurimisele ja eelkõige huvitas teda CO2 osa. Paar aastat hiljem aga kolis ta Novosibirskisse ja asus juhatama funktsionaalse diagnostika laborit Eksperimentaalbioloogia ja Meditsiini Instituudi juures. Aastael 1960-1968 viid läbi uuringuid ja Buteiko (koostöös kolleegidega) avaldas üle 50 teadusliku kirjutise, millest enamik käsitles  CO2 taseme mõju veresoonkonnale. Oli ka terve rida artikleid astma tekkepõhjustest ja ravist. Buteiko juhendamise all kaitsti 5 doktoritööd hingamisest, hüperventilatsioonist ja CO2 mõjust organismile.

 

Kuni 1967 aastani ravis Buteiko terveks üle 1000 tõsiselt haige patsiendi (põhiliselt astmaatikud, kõrgvererõhutõvega ja stenokardiaga patsiendid) . Tavameditsiini esindajate seas aga oli Buteikol mõjukaid vaenlasi. Leningradis 50 patsiendi peal läbiviidud kliinilise katse väga edukad tulemused 1968 a.vaikiti maha ja samal aastal. labor suleti. See tekitas aga tugeva vastureaktsiooni Buteiko endiste patsientide poolt ja nende kollektiivsed pöördumised Tervishoiuministeeriumi poole ja patsientide avalik toetus Buteikole päädis Buteiko meetodi ametliku tunnustamisega. Tolleaegse NSVL Leiutiste ja Avastuste Komitee andis 1983 a. välja patendi pealkirjaga „ Hüpnokapnia (madal CO2 tase) ravimeetod” Ebatavaline patendi juures oli see, et kuupäevaks oli tagasiulatuvalt pandud 27.jaanuar 1962. Seega oli Buteiko avastus ametlikult aktsepteeritud 20 aastat hiljem. Patent kirjeldab bronhiaalastma , kõrgvererõhutõve ja stenokardia ravi Buteiko meetodiga. NSVL Tervishoiuministeerium tunnustav ametlikult Buteiko meetodi efektiivsust 1985 a.

 

Tuhanded  meedikud ja Buteiko hingamise terapeudid kasutavad Buteiko meetodit tänapäeval Venemaal – enamasti astma ravis. Hetkel on Venemaal 20 Buteiko teraapiakeskust ja kliinikut.